AJALOOST

Ajalooürikutes mainitakse Sausti Mõisa esmakordselt 1453. aastal.

1546. aastal ostis Mõisa Paul von Scharenberg, pannes aluse nende suguvõsa ligi kaks sajandit kestvale haldusperioodile. 17. sajandi esimesel veerandil Scharenbergide poolt ehitatud uhkest härrastemajast on säilinud vaid kolm paekivist võlvidega keldrit, mis on osaliselt kaetud mullaga ja mida rahvas kutsub Keldrimäeks.

1757. aastal ostis Mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen, kes lisaks 18. sajandil püstitatud Valitsejamajale ehitas 19. sajandi keskpaiku klassitsistlike sugemetega Härrastemaja vanema osa.

1891. aastal, peale Tiesenhausenite kolimise Saksamaale, omandas Mõisa Jõhvi kodanik Nikolai Abel Ruben, kelle valitsemise ajal Mõis oma lõpliku ilme omandaski. 20. sajandi esimesel kümnendil ehitati sellele juurde juugendstiilis kahekorruseline osa.

1919. aasta maareformi käigus kolis endisesse mõisamajja kohalik algkool. Kool töötas Saustis kuni 1968. aastani, peale mida kasutati hooneid majanduslikul otstarbel.

1999. aasta lõpus alustati Mõisa laiaulatuslikku taastamist ürikute järgi, mis enamjaolt on tänaseks lõppenud. Härrastemaja interjööris on tänaseks säilinud trepivõre, osa tiibuksi, keraamilistest plaatidest põranda mosaiik, keldritrepid, kaminakaunistused ja mõningad muud detailid. Peale Härrastemaja on mõisas säilinud Valitsejamaja, Viinaköök, Hobusetallid, Ait-kuivati ja Aidad. Rajatud on kolm parki ja tarbeaed, istutatud kastani-, pärna- ja viirpuualleed rohkem kui 4000 puu ja põõsaga. Ehitatud on kaasaaegne biopuhasti ja puurkaev. Paistiigis kasvatatakse karpkala. 

Mõisa tänane arengukava on suunatud sellele, et tulevastel põlvedel oleks mida vaadata, millest rõõmu tunda ja tõdeda, et on veel kohati killukesi ehedast Eestimaast. Hetkel töötab Mõis konverentsi- ja koolituskeskusena, pakkudes majutust Külalistemajas. Koostöös Kiili vallaga korraldatavad Mõisakontserdid on saanud sooja vastuvõtu klassikalise muusika austajatelt. Samuti on Sausti Mõis tuntud eksklusiivsete pulmapidude ja juubelite korraldamise kohana.

Sausti Mõisa võib pidada käesolevaks ajaks üheks paremini taastatud mõisaks Eestis, mille kinnituseks on Eesti Presidendi poolt väljastatud kaks auhinda "Kauni Kodu" konkursil - 2004. aastal Külalistemaja ja 2008. aastal Härrastemaja eest.

Balti riikide presidendid Toomas Hendrik Ilves, Valdis Zatlers ja Valdas Adamkus kohtusid Balti Presidentide Nõukogu raames Sausti Mõisas 25. novembril 2008.